Eesti maakondade regionaalne konkurentsivõime 2010-2017 ; Regional Competitiveness of Estonian Counties in 2010 to 2017

In: http://hdl.handle.net/10492/5475

Abstract

Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekaval ; Eesti praegune regionaalpoliitika rõhutab, et erinevad piirkonnad peaks panustama oma arengus sellele, milles nad on kõige konkurentsivõimelisemad Töö eesmärk on välja selgitada Eesti maakondade regionaalne konkurentsivõime nende omavahelises võrdluses perioodil 2010-2017. Konkurentsivõime hindamiseks kasutati töös maakondade lõikes indeksite loomist neljas valdkonnas: inimkapital, sotsiaalne kapital, ettevõtlus ja majandusareng ning turvalisus ja heaolu. Indeksid koostati Statistikaameti jt allikatest pärit andmete alusel perioodi 2010- 2017 kohta. Maakonnad järjestati kõige kõrgema konkurentsivõimega maakonnast kõige nõrgema konkurentsivõimega maakonnani. Inimkapitali hindamiseks kasutati: rahvaarvu, rahvastikuarvu muutus perioodil 2010- 2017, rahvastiku prognoos aastani 2030, rändesaldo muutus 1000 elaniku kohta, tööealise, 15-64 aastaste, elanikkonna muutus ning loomuliku iibe üldkordaja 1000 elaniku kohta perioodil 2010-2017. Sotsiaalse kapitali analüüsimiseks võrreldi: kõrgharidusega tööealise elanikkonna osakaal perioodil 2010-2016, majanduslikult aktiivsete mittetulundusühingute arv 1000 elaniku kohta, vabatahtlikes tegevustes osalenute protsent 2013. aasta uuringu põhjal, 2016. aastal toimunud talgutel osalejate protsent rahvaarvust; kultuurielus osalenute protsent 2017. aastal ning 2017. aasta valimistel osalenute hääletajate protsent. Ettevõtlus ja majandusarengu indeksite aluseks valiti: keskmine töötasu maakonna kohta 2017.aastal, keskmise palga muutus perioodil 2010-2017, majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 1000 elaniku kohta aastal 2017, majanduslikult aktiivsete ettevõtete arvu muutus 2010-2017, SKP maakonnas elaniku kohta aastal 2017 ning SKP muutus elaniku kohta 2010-2017. Turvalisus ja sotsiaalne heaolu moodustasid: registreeritud kuritegude arv 1000 elaniku kohta perioodil 2010-2016, keskmine tööealiste töötuse määr protsentides aastatel 2010- 2016, keskmine suhtelise vaesuse määr protsentides 2010-2016, tervena elatud aastad, keskmine puudega inimeste arv 2010-2016 aastal ning puudega elanike koguarvu muutus perioodil 2010-2016. Analüüsi tulemusel jagati maakonnad kolme katekooriasse: kõrge, keskmise ja madala konkurentsivõimega regioonid. Kõrge konkurentsivõimega on Harju, Tartu, Lääne, Hiiu ja Rapla maakond. Keskmise konkurentsivõimega grupis on Saare, Pärnu, Võru, Viljandi ja Järva maakond. Kõige madalama konkurentsivõimega piirkonnad on Jõgeva, Valga, Lääne-Viru, Põlva ja Ida-Viru maakond. ; Estonian current regional politics emphasises that different counties should push for development in the areas where they have the highest competitiveness. The purpose of the Thesis is to establish the competitiveness of different counties through comparison with each other during the 2010-2017 period. To evaluate the competitiveness the Author created indices in 4 areas: human capital; social capital; entrepreneurship and economic development; and safety and wellbeing. The indices were based on information obtained from Statistics Estonia and other similar sources and are relating to 2010-2017 period. Counties have been ranked by the most competitive to least competitive. To evaluate the human capital the author used: population; changed in population between 2010 and 2017; the prognosis of population up to year 2030; net migration rate per 1000 residents; working population, 15-64 years old, changes; and rate of natural increases per 1000 residents during the 2010-2017 period. For social capital analysis the author compared: the percentage of population having an higher education between 2010 and 2016; amount of economically active non-profit organisation per 1000 residents, the participation in voluntary activities based on 2013 study; the percentage of population taking part in communal work in 2016; the percentage of participants in cultural life; and percentage of voters in 2017 elections. Indices for entrepreneurship and economic development are based on: average pay per county in 2017; the change in average pay during 2010-2017; economically active businesses per 1000 resident in 2017, the change in economically active businesses during 2010-2017; Gross Domestic Product (GDP) per resident during 2017 and changes in GDP per resident in 2010-2017. Safety and social wellbeing indices were based on: reported crimes per 1000 residents during 2010- 2016, average unemployment rate in 2010-2016; relative poverty percentage during 2010-2016, years of healthy life, average rate of disabled people in 2010-2016 and the change in number of disable people from the total population during 2010-2016. Based on the analysis and findings the counties were split into three categories: high, medium and low competitiveness regions. Counties with high competitiveness are: Harju, Tartu, Lääne, Hiiu ja Rapla counties. Average competitiveness group is made out of Saare, Pärnu, Võru, Viljandi ja Järva counties. The counties with lowest competitiveness are Jõgeva, Valga, Lääne-Viru, Põlva ja Ida-Viru Counties.