Eesti piimatoodete konkurentsivõime hindamine ilmutatud suhtelise eelise meetodil ; Estimating the competitiveness of the Estonian dairy industry using revealed comparative advantage
In: http://hdl.handle.net/10492/197
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata Eesti piimatoodete konkurentsivõimet ilmutatud suhtelise eelise meetodil Euroopa Liidus aastatel 2000-2011. Uurimistöö alguses püstitatud hüpotees, et piimatöötlemine on Eesti toiduainetööstuses rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline valdkond, leidis kinnitust töö analüütilises osas. Konkurentsivõime määratlemisel samastati konkurentsivõimet tootlikkuse ja oskustega, ning ekspordivõimega ehk laiemalt eduga väliskaubanduses. Käesoleva töö empiirilises osas keskenduti majandusharu ja riigi tasandile. Tootlikkuse ja oskuste puhul vaadeldi töös piimalehmade produktiivsust, toodangumahtu, toorpiima kvaliteeti jne. Väliskaubanduse puhul analüüsiti väliskaubandusbilansi, ekspordistruktuuri ja ekspordipartnerite muutumist. Konkurentsivõimet hinnati ilmutatud suhtelise eelise meetodil tuues välja vastavad kaubanduse edukust mõõtvad indeksid. Viimastel aastatel on lehmade arv Eestis vähenenud alla 100 000 isendi, mille tulemusena on hakanud langema ka piimatoodang. Kui suudetakse piimalehmade arvu vähenemine peatada või arvukust mõnevõrra suurendada, siis on eeldust oodata ka mõningast piimatoodangu kasvu. Paralleelselt piimalehmade arvu vähenemisega on piimatoodang lehma kohta pidevalt suurenenud läbi investeeringute uute ja vanade karjalautade rekonstrueerimisse, seadmetesse ning põlluharimistehnikasse, samuti on hakatud rohkem tähelepanu pöörama loomade pidamis- ja söötmistehnoloogiale. Seega on oluline pöörata tähelepanu investeeringutoetustele ning teadus- ja arendustegevusele. Kogu Eestis toodetud piim vastab praktiliselt tervenisti EL-i nõuetele, piima kokkuostuhinnad on perioodil 2003-2011 kokkuvõttes tõusnud, kuid seda suhteliselt ebastabiilselt. Hetkel on piima kokkuostuhinnad tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Piimatööstuse osakaal on 2010. aastal töötlevas tööstuses ja toiduainetööstuses väärtuseliselt tõusnud, kuid kogu vaadeldava perioodi jooksul (2005-2010) langenud. Sama on toimunud piimatoodete osakaaluga töötleva tööstuse toodangu ekspordis ja piimatoodete osakaaluga toiduainete ekspordis. Koguseliselt tähtsamateks toodetavateks piimatoodeteks olid 2010. aastal joogipiim, jogurt ja juust. Eestis toodetakse piima rohkem, kui ise suudetakse tarbida, mis muudab võimalikuks piimatoodete ekspordi. Seetõttu on piimandussektor Eesti toiduainetööstuses kõige rohkem orienteeritud ekspordile. Eesti siseturul on piimatoodete tarbimine ühe elaniku kohta järjepidevalt vähenenud. Eesti piimatoodete väliskaubandusbilanss on positiivne, mida on suurendanud viimastel aastatel piimatoodete ekspordi väärtuse kasv seoses piimatoodete hindade tõusuga maailmaturul. Perioodil 2000-2011 on piimatoodete ekspordikasv ületanud impordikasvu kolmekordselt. Seega on piimatööstusel täita tähtis roll Eesti majanduse jätkusuutlikkuse tagamisel. Kuna piimatoodete eksport on suurenenud, tuleks senisest enam tähelepanu pöörata turuarendustoetustele ning ekspordigarantiidele. Tähtsamad ekspordiartiklid rahalises väärtuses 2011. aastal olid juust ja kohupiim ning kontsentreerimata piimatooted. Ka koguseliselt eksporditi kõige enam konsentreerimata piimatooteid, teiste piimatoodete osas on ekspordimahud püsinud enam-vähem samal tasemel. Eesti piimatoodete väliskaubanduspartneritest moodustavad 2/3 EL-i riigid ning 1/3 kolmandad riigid. EL-i riikidest olid peamisteks piimatoodete kaubanduspartneriteks Leedu, Soome, Läti ja Itaalia; kolmandatest riikidest moodustas enamuse piimatoodete eksport Venemaale. Kuna Venemaa on selline riik, kus vaatamata erinevatele rakendatud meetmetele pole suudetud kohalikku piimandussektorit madalseisust üle aidata, siis on Venemaa erinevate prognooside kohaselt keskpikas perspektiivis endiselt piimatooteid importiv riik. Seda peaks Eesti kindlasti tulevikus rohkem ära kasutama. Ilmutatud suhtelise eelise indeksi (RCA) põhjal on Eesti konkurentsieelis vähenenud piimapulbri ning või ja muude piimrasvade osas – konkurentsivõime on langenud mahtkaupade puhul, mille lisandväärtus on madal. Kõrgema lisandväärtusega piimatoodete eksport ja konkurentsivõime Eestis suureneb. Suhtelise impordi asendamise indeksi (RMP) analüüsi tulemuste põhjal saab väita, et EL-iga liitumise järgselt on paljude piimatoodete puhul saavutatud konkurentsieelis, mis on jäänud enamike piimatoodete osas ka püsima. Konkurentsieelis on vähenenud madalama lisandväärtusega piimatoodete osas. Kaubavahetuse suhtelise eelise indeksi (RTA) alusel omab Eesti enamike piimatoodete puhul suhtelist eelist. Konkurentsivõime on puudunud vaid mõne väiksema piimatoote kaubagrupi osas. Terviklikult omab Eesti konkurentsieelist kõigi kolme suurema piimatoodete kaubagrupi lõikes, milledeks on: (1) piim, koor ja muud piimatooted; (2) või ja muud piimrasvad; (3) juust ja kohupiim. Konkurentsivõime puudub vaid kolme kitsama tootegrupi puhul: (1) petipiim, keefir, kalgendatud piim ja koor; (2) sulajuust; (3) sinihallitusjuust. Eesti konkurentsivõime on oluliselt suurenenud piima ja koore, jogurtite, jäätiste, vadaku ja riivjuustude tootmisel. Eelnevalt loetletud toodete konkurentsivõime suurenemine on toimunud piimapulbrite, või ja muude piimrasvade konkurentsivõime vähenemise arvelt. Põhiliselt on konkurentsivõime suurenemine toimunud mahtkaupadelt kõrgemat lisandväärtust omavate piimatoodete suunas. Seega võib väita, et pikemas perspektiivis on Eesti majandusele kasulikum väärindada kogu Eestis toodetav piima kohapeal ning eksportida väärindatud tooteid. Autori arvates tuleb piimandussektori puhul Eestil olla konkreetne, jätkata ühtset põllumajanduspoliitikat ja määratleda nii missioon kui ka visioon tulevikuks. Tuleb propageerida kodumaiste piimatoodete tarbimist, ettevõtete omavahelist koostööd, parandada tööviljakust, mis tagaks sektori stabiilsuse. Seetõttu on autori arvates viimaste aastate ainuõige samm olnud Eesti piimanduse strateegia väljatöötamine, kus on konkreetselt määraltletud kuhu ja kuidas tahetakse jõuda. Eesti riigil peab olema selge nägemus piimandussektori tulevikust, sest piimatöötlemine on hetkel Eesti toiduainetööstuses rahvusvaheliselt üks konkurentsivõimelisemaid valdkondi. ; The present MA thesis has been written in Estonian. The thesis consists of 87 pages and includes 30 figures and 4 tables. A total of 84 literary sources were used in the compilation of the thesis. The focus of the thesis is a topical issue due to the fact that dairy products constitute approximately one third of the total production of the food industry and more milk is produced than consumed in Estonia, which in turn makes the export of dairy products possible. Therefore, the dairy industry has an important role to play in providing the sustainable development of the Estonian economy. This also highlights the importance of estimating the competitiveness of dairy products as well as making suggestions in order to enhance it. The aim of the present MA thesis is to estimate the competitiveness of Estonian dairy products in the European Union during the years 2000-2011 using revealed comparative advantage. The thesis presents the hypothesis that dairy processing within Estonian food industry is an internationally competitive sphere. The hypothesis is proved to be correct in the analytical section of the thesis. During recent years, the number of cows in Estonia has fallen below 100 000, resulting in a gradual decrease in milk production as well. However, milk production per cow has continuously grown due to an increase in productivity and effectiveness. Milk produced in Estonia conforms to the requirements by the European Union almost entirely; the purchase prices of milk have increased during the observed period of time, yet in a relatively unstable manner. The purchase prices of milk have currently reached their absolute peak. In terms of its monetary value, the dairy industry has increased its proportion in both the manufacturing and the food industry in 2010; however, during the entire period under observation (2005-2010), the proportion has decreased. This is also the case with the proportion of dairy products in the export of the manufacturing as well as the food industry. In 2010, the most important dairy products in terms of the production amount were milk, yogurt, and cheese. Estonia's foreign trade balance of dairy products is positive due to an increase in the export of dairy products in recent years, which, in turn, has been influenced by the rising prices of dairy products in the global market. During 2000-2011, the export growth of dairy products was three times bigger than the import growth, suggesting that the dairy industry has an important role in providing the sustainable development of the Estonian economy. In 2011, the most important export goods in terms of monetary value were cheese, curd, and non-concentrated dairy products. The latter was the most important also in terms of quantity. The export quantity of other dairy products has roughly remained the same. Members of the European Union constitute 2/3 of Estonia's foreign trading partners in terms of dairy products, whereas 1/3 is held by third countries. The main trading partners within the European Union were Lithuania, Finland, Latvia, and Italy; out of the third countries, the majority of dairy products were exported to Russia. Comparing the previous two years, the export of dairy products to Russia has decreased; instead, Estonia has increased its export to Lithuania, Finland, Italy, and to other EU and third countries. The analysis showed that Estonia has a competitive advantage in all three major product groups: milk, cream and other milk products; butter and other fats and oils derived from milk; cheese and curd. However, Estonia is not competetive in three narrow product groups: buttermilk, kephir, curdled milk and cream; processed cheese and blue-veined cheese. Estonia's competitiveness has substantially increased in the production of milk and cream, yogurt, ice cream, whey and grated cheese. However, this has resulted in a decrease in Estonia's competitiveness in the production of milk powder, butter and other fats and oils derived from milk. The results show that Estonia's competitiveness has decreased in the production of low value-added products. Instead, the focus is on the production and export of dairy products which have higher added value. Estonia is facing important decisions on several issues: it needs to choose certain product groups in which the country wants to enhance competitiveness as well as find a way to enhance the competitiveness of the entire dairy industry to its maximum extent. As far as the dairy industry is concerned, Estonia needs to continue firmly with its uniform agricultural policy. A clear mission and vision for the future should be stated. In addition, Estonia should propagate the consumption of domestic dairy products and cooperation between enterprises. It is also important to enhance labour productivity and ensure the stability of the industry. An important step has been the compilation of the "Estonian Dairying Strategy 2012-2020", which states the future goals of the country. Estonia needs to have a clear vision of the future of its dairy industry. Furthermore, active support should be provided for the industry, because dairy processing is currently one of the most internationally competitive spheres of the Estonian food industry